Skip to footer
Saada vihje

Sinagi saad aidata Väike vapper Darii jäi vähkkasvaja tõttu ilma silmast

Väike Darii pool aastat enne diagnoosi saamist.

See on Anna ja tema poja Darii lugu retinoblastoomi diagnoosist ja teekonnast läbi hirmu, ravi ja lootuse.​

«See kõik algas esmalt üsna märkamatult. Möödunud aasta märtsikuus, kui mu poeg Darii oli ühe aasta ja kaheksa kuu vanune, hakkas üks tema silm korraks kõõrdi kiskuma. Alguses ei tundunud see tõsine. Mul on ka vanem laps ja teadsin, et väikestel lastel ikka võib nii juhtuda. Aga siis märkasin, et tema silma värv muutub. Pupill ei paistnud enam selline nagu varem. Vahel tundus, et ta silm justkui otsib fookust, nagu fotoaparaat, mis ei leia teravust.» Niimoodi algas Anna, väikese Darii ja nende pere lugu harvaesineva pahaloomulise kasvajaga.

Ema otsustas last näidata silmaarstile, kuid esimene vaba aeg arsti juurde avanenuks juulikuus. Nii otsustas Anna teisi lahendusi otsima hakata. Ta helistas kõikvõimalikesse tasulistesse kliinikutesse, proovides leida võimalust minna pojaga kontrolli. Lõpus vastas telefonitoru teises otsas suure südamega inimene, kes olles Anna ära kuulanud, ütles: «Lähim aeg on küll pooleteise nädala pärast, aga ma räägin täna meie arstiga ja helistan teile tagasi.» Kõne saabuski, sõnumiga pöörduda kohe Ida-Tallinna keskhaiglas asuvasse silmaarsti erakorralisse vastuvõttu. Sinna Anna ja Darii ka kohe läksid. Oli 1.aprill.

Kommentaarid
Tagasi üles
OSZAR »